Tartu Ülejõe linnaosa kohta oli ajalooliselt tudengislängis kasutusel omapärane segakeelne nimi „Trans-Embach“. Palju sellest, mis siin on olnud ja toimunud, on II maailmasõja purustustes kadunud nii linnapildist kui ka inimeste teadmistest. Sellesse salapärasesse Trans-Embachi lähemegi Ülo Treikeldri (Tartu Linnaraamatukogu) ja Ants Siimu (Tartu Linnamuuseum) juhatusel rändama ning unustatud teadmisi ja lugusid päevavalgele tooma.
Juttu tuleb nii päris ammustest aegadest kui ka peaaegu et kaasajast.

Väikese eelpilgu retkele annab Hella Wuolijoki meenutus (mälestusteraamat “Koolitüdrukuna Tartus aastail 1901-1904”):
„Kuid jõe äärde, kus õitses kaubandus, polnud meil kooliajal asja. See oli päris tundmatu maailm, niisama tundmatu nagu majauberikkudega tänavad üle jõe – Tartu agulid, kus elasid kingsepad ja tisleritöökodade töölised ning kus tollal polnud öövalgustustki. Seal elas ka mu kahvatuid, vaeseid koolikaaslasi. Veel kaugemal, kus tänavad tõusid üle kaldanõlvakule, oli täiesti võõras maailm, kus elasid aednikud ja voorimehed. Seal oli ka põnevaid tänavaid, millest ainult sosistati. Seal jalutasid salapärased punapõsksed naised ja öösiti sõitsid üle Kivisilla sinna voorimehed.“

Algus Pärmivabriku juurest (Pika ja Pärna tänava nurgal), lõpetame Tartu Püha Jüri kiriku ees. Läbime ligi 2,5 km.
Osalemine tasuta!